geograafilised koordinaadid: 58.61944 24.08933
Relvastatud Võitluse Liidu (RVL) liikmetega käis läbi ka üks Eesti legendaarseimaid metsavendi Hirmus-Ants ehk Ants Kaljurand, kellest räägiti legende juba tema eluajal. Tihti peeti tema tegudeks ka neid, mille olid toime pandud teised metsavennad. Nõukogude võimu ja selle esindajate pelglikkus nime Hirmus ees viis selleni, et koolilapsed jt kraapisid Antsu nime või n-ö teateid pargipinkidele ja teadetetahvlitele, külvates sellega kommunistliku võimu esindajates paanikat ja hirmu. Kuigi Ants ise Relvastatud Võitluse Liidu liige ei olnud, mingi koostöö ja abistamine naabervaldade ja -maakondade metsavendade vahel eksisteeris, sest RVLi tuumik suundus 1948. aasta esimesel poolel mõneks ajaks Antsu tegutsemispiirkonda Soontaganale n.ö maapakku. Sama aasta sügisel olid neil kontaktid veel olemas ja talvevarude hankimiseks sooritatud operatsiooni tuludest oli plaanis üks osa saata Antsu meestele. Hirmus-Antsu enda kohta on kõige mõistlikum lugeda ajaloolase Mati Mandeli sulest ilmunud uurimust „Kogu tõde Hirmus-Antsust?“, mis annab väga hea ülevaate nii tema varasemast elust, metsavenna-aastatest ja tegevusest kui ka arreteerimisest ja surmamõistmisest. Hukatud või haarangutel tapetud metsavendade põrme sugulastele üldjuhul ei antud ja need maeti salaja, et vältida sugulaste-sõprade üleliigset tähelepanu ning metsavendade märtriks muutumist. Sama saatus sai osaks ka Ants Kaljuranna põrmule ja osalt seetõttu avati tema mälestuskivi Mihkli kirikuaias. Mati Mandel “ Kogu tõde Hirmus Antsust ?” Ja mitu inimest räägib , et Hirmus-Ants on tagasi . Seletati seda asja nii, et kuna talle ei õnnestunud tuvastada seda veresüüd, siis antud talle 25+5. Istus selle aja ära, aga talle ei antud elamisluba Eestis, et pidavat elama Lätis, aga nüüd olla ta oma tegutsemismaadele tagasi tulnud. Ja mitu vanemat inimest väitsid, et nemad nägid ja tundsid ta ära. See oli venestamisaja algus ja eks rahva lootused olid jälle seotud Hirmus-Antsuga.