geograafilised koordinaadid: 58.76791 24.73622
Järvakandi lähistel asuva punkrikompleksi ja sellega seotud lahingupaiga arheoloogilised uuringud, mille initsiaatoriks on Eesti Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, algasid 10.09.2016 ning kestavad siiani.
Hoolimata sellest, et punker oli lahingus täielikult hävinud, on välitööde käigus õnnestunud selle välisilme siiski rekonstrueerida. See osutus võimalikuks üksnes tänu traditsioonilises arheoloogias läbiproovitud meetodeid kasutades. Arheoloogiliste väljakaevamiste ajal ilmnes, et kunagisele märgalale rajatud metsavendade punker moodustub tegelikult mitmest eriilmelisest ja -funktsiooniga osast. Tellistest ahju abil köetava palkmaja (u. 12 m2) põhjaküljel asus lisaks veel 4 m2 suurune sahver, mille ehitamisel oli erinevalt eluhoonest kasutatud sõrestikkonstruktsiooni. Sellele osutasid püstiste roigaste jäänused koos traadist kinnitusaasadega. Palkhoonega liitus idas moreenist ja mullast kuhjatud laskepesadega vall, kuhu sissepääs oli omakorda varjatud 90 kraadise kaitsekäiguga. Elumaja oli varustatud kahe aknaga, mille asukohad suutsime tuvastada tänu klaasikildude ja padrunikestade levikule. Nimelt oli aknaid kasutatud lahingu erinevatel etappidel laskeavadena. Punkrikompleksi ääristas kraav, mis oli rajatud tõenäolisel ala kuivendamise eesmärgil. Samuti oli sealt võetud turbamulda ja moreeni. Esimest kasutati punkri seinte alumiste osade soojendamise juures, teist aga kaitsevalli ehitusel. Punkri edelanurgas on olnud ka varjatud tagavaraväljapääs. Võimalik, et sealt on alguse saanud enam kui poolesajameetri pikkune kaevikulaadne põgenemiskraav. Tegemist on ühena vähestest Eesti metsavendade punkritest, mis oli nii hästi lahinguks ette valmistatud.
Välitööde käigus kogutud leiumaterjal oli erakordselt rikkalik, alustades seinakella jäänustest ja lõpetades sahvrist avastatud talvekartuli tagavaraga. Leiumaterjal annab suurepärased alused edaspidiste järelduste tegemiseks metsavendade suhtluse kohta kohaliku elanikkonnaga, punkri „elueast“ ja otstarbest ning selle hävitamisega seotud sündmusest.
Fikseerides padrunikestade ja granaadisütikute täpsed leiukohad, õnnestus meil tuvastada nii rünnaku peamised suunad kui ka lahingu üldine käik, rääkimata üksikutest laskepesadest ja -avadest. Lahing lõppes lähidistantsil ning punkri kaitsjatel puudus võimalus ennast võideldes välja murda. Samas osutavad mõningad põgenemiskraaviga seotud irdleiud sellele, et me ei saa siiski täielikult välistada mõne metsavenna eluga pääsemist. Kas ja kuivõrd see hüpotees aga tõele vastab, see selgub loodetavasti juba edasiste uuringute käigus.
Lahing metsavendadega toimus 25.märtsil 1950. Juba eelmise päeva hommikuks kogunesid Nõlva küla lähedusse ENSV Julgeolekuministeeriumi Harjumaa osakonna üksused. Pärast kõigi eelnevalt välja peilitud kolme punkri ümberpiiramist avastati ühest neist metsavennad. Umbes tund aega kestnud lahingu tulemusena tapeti kolm meest: Johannes Aaspe (41-aastane), Eduard Heiden (35-aastane) ja Velise elanik Adolf Valler (32-aastane). Julgeoleku ridades ettekande põhjal kaotusi ei olnud. Punkrist leiti metsavendade relvastusena 2 automaati, 2 vintpüssi ja 3 püstolit ning 200 erineva kaliibriga padrunit. Pärast lahingut käis sama aasta suvel punkri asukohas metsavaht Heinrich-Eduard Münti. Tema sõnul vedeles seal siis veel rohkearvuliselt padrunikesti, mis viitab tõsisele lahingule. Mõningatel andmetel viibisid sel ajal punkris ka vennad Evald ja Arvo Tammed, kes pääsesid põgenema. Johannes Aaspe võitluskaaslased Osvald Raadik, Ain Tänav jt jätkasid veel mõned aastad vastupanu. 1951. aastal panid nad näiteks toime rongiröövi, mille käigus saadi 200 000 rubla. 1953. aastaks hävitati aga nemadki.